Euroopa soovib saada 2050. aastaks maailma esimeseks süsinikuneutraalseks mandriks ning Euroopa Komisjoni eesmärk on vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrra. Toetame Daikinis seda suunda ja püüame 2050. aastaks saada globaalselt süsinikuneutraalseks ettevõtteks.1
Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskavaga2 tahetakse Euroopa Liidu dekarboniseerimisse tõmmata (vähemalt) 1 triljoni euro väärtuses investeeringuid Euroopa Liidult, riikide valitsustelt ja erasektorilt.3 COVID-19 pandeemia ja majanduskriisiga silmitsi seistes on rohelise kokkuleppe investeerimiskava ka 750 miljoni euro suuruse COVID-19 mõjudest taastumise programmi „Uue põlvkonna Euroopa Liit“ keskne osa.
Euroopa dekarboniseerimine ja COVID-19 pandeemiast taastumine on suured väljakutsed. Rohelise kokkuleppe esitlemisel nimetas Euroopa Komisjoni president seda isegi Euroopa jaoks „inimese kuule saatmise taoliseks hetkeks“. Rohelise kokkuleppe rakendamisel ootame, et EL ja selle liikmesriigid edendaksid vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiaid, nagu soojuspumbad, tagades selleks õiglase süsinikupõhise energiahinna ja tauniks fossiilkütustega kütmise toetamist.
Miks soojuspumbad?
Praegu on Euroopa hoonete osakaal umbes 36% kogu ELi süsinikdioksiidi heitest. Võttes arvesse, et ELi energia lõpptarbimine koosneb peaaegu 50% ulatuses küttest ja jahutusest, millest 80% on seotud hoonetega4, on selle sektori dekarboniseerimine tohutu potentsiaaliga.
- Soojuspumbad on tõestatud lahendus ning Euroopas on olemas tehnoloogiad, oskused ja teadmised ning investeeringud, et selles suunas edasi liikuda. Soojuspumbad on valmis ja sobivad ELi rohelise kokkuleppega, olenemata sellest kas neid kasutatakse ühepereelamutes või mitmepereelamutes, renoveerimisprojektides või uusehitistes, väikestes või suurtes ärihoonetes ja tööstusettevõtetes.
- Soojuspumbad on väikese süsiniku jalajäljega küttetehnoloogia. Iga kWh vajamineva soojuse kohta moodustab soojuspumba süsiniku jalajälg hetkel umbes poole suure tõhususega gaasikatelde omast ja seda tänu elektritootmise edasisele dekarboniseerimisele Euroopa Liidus saab veelgi vähendada5.
- Soojuspumbad kasutavad taastuvenergiat, näiteks õhust, veest või maapinnast ammutatud soojusenergiat. Neid taastuvaid energiaallikaid on Euroopas rohkelt, seega pole neid vaja importida.
- Soojuspumbad kasutavad üha enam taastuvenergiat ja need on saamas täielikult kliimaneutraalseks lahenduseks. Näiteks 2030 . aastaks peaks taastuvelektri tootmise osakaal ELis olema vähemalt kahekordistunud, võrreldes tänase taastuvelektrienergia tasemega, mis on 32%, ja tõusma umbes 65%-ni või enamgi6.
- Lisaks on soojuspumbad hädavajalikud elektrivõrgu tasakaalustamiseks, toetades seeläbi taastuvenergia tootmise kasvu, sest neid saab kasutada näiteks termoakudena ning puhvrina energiavarustuse ja -nõudluse tasakaalustamisel.
Soojuspumpadesse investeerimine mõjub soodsalt ka ELi majanduskasvule, kuna neid tooteid arendatakse ja toodetakse paljuski Euroopas. Näiteks Daikinil on Euroopas teadus- ja arenduskeskus ning 5 soojuspumbatehnoloogiaga seotud tehast.
Iga soojuspumbatehnoloogiasse investeeritud euro tähendab investeeringut kohalike töökohtade loomisse. Soojuspumbatööstus tervikuna annab praegu Euroopas tööd 225 000 inimesele7. Uued ja jätkuvad investeeringud taastuvenergial töötavasse küttesse toovad dividende nii Euroopa majandusele kui ka keskkonnale.
Rootsi edulugu
Rootsi alustas 1980. aastatel ambitsioonikat poliitikat fossiilkütustel töötavate katelde asendamiseks soojuspumpadega. Täna kasutatakse Rootsi kodude kütmisel standardlahendusena soojuspumpasid. See toetus soojuspumpade muutmiseks elamukütte standardtehnoloogiaks, aitas aastatel 1990–2018 vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet 33,7% võrra8.
Teised Euroopa riigid hakkavad seda eeskuju järgima. Hiljuti on mitmed riigid, nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Holland, käivitanud sarnased programmid soojuspumpade kasutamise edendamiseks ja katelde väljavahetamiseks.
Fosiilkütuste kasutamise toetamine tuleb lõpetada
Vastavalt ELi rohelisele kokkuleppele saavad ELi liikmesriikide poliitikakujundajad dekarboniseerimise saavutamiseks tegutseda kahel tasandil.
Esiteks võivad ELi liikmesriigid pühenduda fossiilkütuste kasutamise lõpetamisele. Kõige saastavamatest küttesüsteemidest tuleb järk-järgult loobuda. Alates 2020. aasta jaanuarist ei luba Austria enam uutesse kodudesse õlipõhiseid katlaid paigaldada. See on suurepärane algatus. Poliitikakujundajad võiksid vältida fossiilkütuste kasutamise toetamist. Isegi praegu toetatakse õli- või gaasikateldele kasutamist otseselt või kaudselt, näiteks soojuspumpade ja katelde erineva maksustamise kaudu.
Teiseks vajavad taastuvad tehnoloogiad ka võrdseid võimalusi. Elektri- ja gaasihindade vahe on paljudes liikmesriikides liiga suur, et muuta soojuspump ELi kodanike jaoks majanduslikult atraktiivseks investeeringuks9. Toetused suudavad seda lõhet teatud aja jooksul katta, kuid pikemas perspektiivis peaks süsinikusisaldus kajastuma rohkem energiahinnas. Süsinikupõhine hinnakujundus võib aidata veelgi vähendada heitkoguseid, sest sellega laieneks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) rakendusala kõikidele hoonetes fossiilkütuste põletamisel tekkivatele heitmetele ning revideeritaks energia maksustamise direktiiv10.
Tarbijate motiveerimine
Tarbijaid, kes soovivad oma fossiilkütusel põhinevad süsteemid välja vahetada, tuleb motiveerida soojuspumpadega lähemalt tutvuma. Soojuspumbatööstuses tehakse pidevaid uuendusi, et muuta soojuspumbad atraktiivseks lahenduseks tänu toote omadustele, hinnakujundusele, disainile ning paigaldaja- ja lõppkasutaja mugavusele11. Tööstusharu ettevõtted saavad soojuspumpade eeliste selgitamiseks rohkem vaeva näha, et lõppkasutajad oleksid nendest teadlikumad.
Valitsused juhivad tarbijate tähelepanu soojuspumpadele, pakkudes elamu renoveerimisel toetusi, kuid soojuspumpade valimise võiksid kasulikuks muuta ka muud viisid, näiteks taastuvenergia kasutamise kajastamine hoone üldises energiaskooris. See annab tugeva signaali ja kutsub tarbijaid üles kogu omanikukulu ja keskkonnaeeliseid detailselt välja arvutama12. Sellega muutuvad soojuspumpade eelised tarbijale ilmselgeks.
Kättesaadav kõigile eurooplastele
Lühiajalises perspektiivis võivad valitsuse toetused aidata kiirendada üleminekut süsinikuneutraalsele küttele ja muuta soojuspumbad kõigile eurooplastele kättesaadavaks, kuid pikemas perspektiivis peaks lõpptarbija olema motiveeritud soojuspumbatehnoloogiasse investeerima õigete energiahindade ning korrektselt kajastatud hoone energiatõhususe ja süsinikdioksiidi näitajate põhjal.
Rootsi ja teiste Euroopa riikide näidete põhjal saame väita, et see strateegia töötab. Näiteks on Prantsusmaa ja Saksamaa loonud ulatuslikud ja väga populaarsed õlikatelde asendamise kavad. Lisaks käivitas Itaalia projekti „Superbonus“, mis populariseerib soojuspumpasid 110% tagasimaksekrediidi abil.
Daikin võtab koos teiste soojuspumbatööstuse juhtivate ettevõtetega vastu väljakutse lõppkasutajate teadlikkuse tõstmiseks soojuspumpadest ja nende eelistest. Samuti töötame iga päev hea väljaõppe saanud paigaldajate meeskonna loomise nimel, et tagada tarbijale nõuetekohane paigaldamine ja muretu jälgimine.
Mis saab edasi?
Daikin on seadnud endale eesmärgi saada 2050. aastaks globaalses plaanis süsinikuneutraalseks ettevõtteks. Oleme veendunud, et kõigil sidusrühmadel – poliitikakujundajatel, tööstusharu juhtivatel ettevõtetel ja tarbijatel – on sama eesmärk: panna alus süsinikuneutraalsele tulevikule. Üheskoos suudame vähendada Euroopa küttesektori süsinikdioksiidi heidet ja saavutada rohelise kokkuleppe julge eesmärgi. Me lihtsalt peame kohe tegutsema.
1 Daikini keskkonnaalane vastutus, https://www.daikin.eu/en_us/about/environmental-responsibility.html
2 Euroopa Komisjon, küsimused ja vastused, vaadatud 14. septembril 2020, https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/qanda_20_24
3 Euroopa Parlament, „Euroopa triljoni euro suurune kliimarahastuskava“, vaadatud 6. augustil 2020, https://www.europarl.europa.eu/news/en/headlines/society/20200109STO69927/europe-s-one-trillion-climate-finance-plan
4 ELi jahutus- ja küttestrateegia, vaadatud 17.septembril 2020, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016DC0051&from=EN ja personali töödokumendid, vaadatud 17. septembril 2020, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016SC0024&from=EN
5 VHK ülevaatlik uuring ,ruumikütte ja kombineeritud kütteseadmete ökodisaini ja energiamärgistuse kohta, ülesanne 5, joonis 7, vaadatud 17. septembril 2020, https://ecoboiler-review.eu/Boilers2017-2019/downloads/Boilers%20Task%205%20final%20report%20July%202019.pdf
6 Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, vaadatud 17. septembril 2020, https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/eu-climate-action/docs/com_2030_ctp_en.pdf
7 Euroopa Komisjon „Kütte - ja jahutustööstuse ning -teenuste konkurentsivõime“, vaadatud 28. juunil 2019, https://www.euneighbours.eu/sites/default/files/publications/2019-08/20190822%20MJ0319513ENN.en_.pdf
8 Rahvusvaheline Energiaagentuur, Rootsi riigi profiil, vaadatud 14. septembril 2020, https://www.iea.org/countries/sweden
9 Eurostat, Elektrihinna statistika: statistika selgitused, vaadatud 17. septembril 2020, https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/pdfscache/45239.pdf
10 Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, vaadatud 17. septembril 2020, https://ec.europa.eu/clima/sites/clima/files/eu-climate-action/docs/com_2030_ctp_en.pdf
11 Vaata Daikini Altherma 3 H HT soojuspumpa: https://www.daikin.eu/en_us/product-group/air-to-water-heat-pump-high-temperature/daikin-altherma-3h-ht.html
12 Daikin näiteks pakub paigaldajatele ja tarbijatele lahenduste valimise tööriista Stand by me, https://standbyme.daikin.eu/
