Kliimamuutusi ja globaalset soojenemist peetakse meie sajandi kaheks suurimaks ohuks, mille tõsised ja omavahel seotud tagajärjed mõjutavad keskkonda, tervist ja majandust.
Viimase sajandi jooksul oleme näinud süsihappegaasi kontsentratsiooni pidevat tõusu atmosfääris, mis on viinud globaalse temperatuuri tõusuni. Temperatuuri tõus põhjustab pika aja jooksul kliimamuutusi, mis suurendab haigestumisriski, sademete ja tulvavee sagedust ning tormide mõju. Lisaks temperatuurile muutuvad ka muud kliimaparameetrid – sademed, niiskus, tuul ja päikesekiirgus – ja see mõjutab paratamatult hooneid, mis eraldavad väliskeskkonna siseruumisest.
Soojuspumba paigaldamine vähendab CO2 heiteid tänu taastuvenergia kasutamisele
Tulemused näitavad, et keskmise temperatuuri tõus (talvel) hõlbustab fossiilkütuste asendamist elektrilistele soojuspumpadega.
Võrreldes traditsiooniliste kütte- ja jahutusmeetoditega vähenevad soojuspumpade kasutamisel kasvuhoonegaaside heitkogused 70% võrra. Soojusallika puudumine muudab selle meetodi sobivaks globaalse soojenemise ja kliimamuutuste vastu võitlemisel. Soojuspumbad koguvad soojusenergiat mitu korda suuremas mahus kui nende käitamiseks kasutatud elektrienergia kogus ja selle elektri tootmisel eraldub CO2, mis ületab suuresti tavapäraste põletusseadmete efektiivsuse piiri.
Seega saab elektrienergia tootmisrajatistes süsinikdioksiidi emissioonide vähendamise ja soojuspumpade energiatõhususe edasise parandamise koosmõjus drastiliselt vähendada soojuse kasutamisel tekkivaid CO2 emissioone. Soojuspumpade puhul eeldatakse, et lõppenergia on taastuvenergiaga: need töötavad 100% rohelise elektriga ja tagavad nüüd 100% taastuvenergiaga saadud heitmevaba kütte ja jahutuse.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on vahend kliimamuutustega võitlemiseks ja soojuspumpade abil saavutatakse see eesmärk: kas asendades fossiilkütused taastuvenergiaga või kasutades ära üleliigse energia, mis muidu raisku läheks. Selle tagajärjeks on tõhusam töö, puhtam õhk ning liikumine nullheite suunas.
Euroopa õiguslik ja poliitiline kontekst
Euroopa Komisjonis pööratakse soojuspumpade paigaldamisele suurt tähelepanu, olles seadnud ambitsioonika eesmärgi vähendada maagaasi importi kütte- ja jahutussektori elektrifitseerimise kaudu.
EHPA 2017. aasta statistika näitab, et Euroopas müüdi enam kui 1,1 miljonit soojuspumpa, nii et paigaldatud on 10,6 miljonit seadet. Need paigaldatud seadmed vähendasid süsinikdioksiidi heitkoguseid 29,8 Mt võrra ning aitasid vähendada energia lõppnõudlust 148 TWh võrra. Seejuures toodeti taastuvatest allikatest 116 TWh energiat.1
Euroopa kolm suurimat soojuspumpade turgu on Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania, kus müüdi 50% kõigist seadmetest. 10 esimeses riigis, mille hulka kuuluvad lisaks Rootsi, Saksamaa, Norra, Soome, Taani, Šveits ja Austria, müüdi 90% kõigist seadmetest. Eeldusel, et kõikidel turgudel saavutatakse eelmainitud riikide tase, on Euroopa Soojuspumpade Assotsiatsiooni (EHPA) hinnangul müügipotentsiaal kogu Euroopas üle 6 miljoni seadme aastas. Soojuspumpade kasutuselevõtt on kriitilise tähtsusega puhtale energiale üleminekuks ja süsinikuneutraalsuse saavutamiseks.
Kiiresti on vaja üle minna taastuvatele ja tõhusatele kütte- ja jahutustehnoloogiatele hoonetes, tööstuses ja võrkudes. Ka Euroopa Komisjoni puhta energia tehnoloogiate konkurentsivõime raport kutsub üles andma suuremat tõuget soojuspumbatehnoloogia arendamisele. Euroopa rohelise kokkuleppe tööstuskavas määratletakse soojuspumbad kui üks peamisi tehnoloogiaid ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks. 2 Arvestades soojuspumpade strateegilist tähtsust ELi dekarboniseerimise ja energia ülemineku eesmärkide saavutamisele, käivitas Euroopa Komisjon 2023. aasta aprillis järjekordse suure algatuse, mille põhieesmärk on just nimelt kiirendada soojuspumpade paigaldamist Euroopasse, ületades takistused ja kriitilised probleemid, mis endiselt piiravad nende arengut kogu Euroopas.
Soojuspumpade paigaldamine linnapiirkonna hoonetesse
Soojuspumbad on lahendus elamute kütte ja sooja vee tagamiseks nii ühe- kui ka mitmepereelamutes.
Soojuspumba tehnoloogia sobib hästi kasutamiseks mis tahes tüüpi hoonetes, kus on piisav soojusjaotuspind mugava sisetemperatuuri tagamiseks suhteliselt madala temperatuuriga soojusjaotussüsteemi abil. Need nõuded on täidetud kõigis uutes hoonetes, sealhulgas „liginullenergiaga“, „plussenergia“ hoonete ja „passiivmajade“ projekteerimisel. Samamoodi võib hoonete kapitaalremondi käigus asendada katlad soojuspumpadega.
2030. aasta eesmärkide saavutamiseks ja soojusenergia tootmissektoris vajaliku kiire dekarboniseerimise saavutamiseks oleks vaja võimalikult kiiresti lõpetada uutesse hoonetesse traditsiooniliste väikese kasuteguriga generaatorite paigaldamine ja asendada fossiilkütustel töötavad generaatorid uute mudelitega.
Hooned on olulised süsinikdioksiidi heitmete tekitajad. Kuna majandus üldiselt liigub nullheite poole, nõuavad mitmed sidusrühmad süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist ehitussektoris. Ruumi- ja veeküttesüsteemide elektrifitseerimine on üks viis hoonetega seotud heitkoguste vähendamiseks ning üha sobivamaks lahenduseks on muutunud elektriliste soojuspumpade tehnoloogia, mida on täiustatud ja mille hind on teatud turgudel muutunud konkurentsivõimeliseks.
Soojuspumpade paigaldamine muudab eluhooned kestlikumaks
Olemasolevate hoonetega on seotud ligikaudu 40% Euroopa Liidu (ELi) energiatarbimisest, mistõttu on need Euroopa kõige olulisemad CO2 heiteallikad. Fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide asendamisel taastuvaid energiaallikaid kasutavate süsteemidega on energia- ja kliimapoliitikas keskne tähtsus ja see on üks eeldusi CO2 heitkoguste vähendamiseks kliimasõbralikule tasemele.
Kuigi soojuspumpade paigaldamine uutesse hoonetesse on tavapärane, on olemasolevate küttesüsteemide asendamine soojuspumpadega keerulisem, kuid äärmiselt oluline. Soojuspumbasüsteemid on paljudes rakendustes majanduslikult jätkusuutlikud lahendused. Tõepoolest, äsja ehitatud elamute puhul on soojuspumbasüsteemid jõudnud väljakujunenud turu faasi. Selle sektori prioriteet on energiatõhusus ning kütte- ja jahutuskasutuse katmine ühe ainulaadse tootmisseadmega. 2021. aastal kasvas väikesemahuliste soojuspumpade turg elamu- ja kõrghoonete jaoks eelmise aastaga võrreldes 34%, ELis paigaldati peaaegu 2,2 miljonit seadet. 3
Ehitussektori energiatarbimine moodustab suure osa kogu energiatarbimisest. Sel põhjusel võib soojuspumpade kasutamine suure osa mitmepereelamute ja kortermajade soojusega varustamiseks oluliselt vähendada CO2 heitkoguseid. Teine eelis on ideaalne sobivus päikesepaneelide, päikesesoojusenergia ja küttevõrkudega, mis muudevad lahenduse veelgi jätkusuutlikumaks.
Järeldus
Soojuspumpade järkjärguline kasutuselevõtt võib vähendada ja isegi kaotada fossiilkütustel põhineva energia kasutamise ehitussektoris ning seega elimineerida saaste, mis on fossiilkütuste kasutamise negatiivne kõrvalmõju.
Soojuspumpade laialdase kasutuselevõtu kiirendamine avaldaks globaalsele energiasektorile kaugeleulatuvat mõju, avaldades lisaks kliimale kasulikku mõju ka majandusele ja keskkonnale. Tänu sellele võib soojuspumbatehnoloogia laialdane kasutuselevõtt aidata parandada õhukvaliteeti ja rahvatervist.
