Puhas õhk on oluline
Viimastel kuudel on ajakirjanduses ilmunud palju murettekitavaid teateid õhukvaliteedi kohta meie koolides. Vanemad, kes tunnevad, et see ei saa nii jätkuda, on aina vihasemad. Kuid kas olukord on tõesti nii tõsine, nagu mõned väidavad? Ja kuidas last jätkuvalt kooli saata, ilma et ta mürgiste gaasidega kokku puutuks?
Kahes koolis kolmest on ebatervislik õhk
Selle aasta märtsis avaldas Greenpeace 222 Belgia koolis koos partneritega, sealhulgas Perede Liigaga läbiviidud uuringu. 2017. aasta novembri keskpaigast kuni detsembri keskpaigani mõõtis organisatsioon passiivsete proovivõtuseadmete abil lämmastikdioksiidi (NO2) kontsentratsiooni. See eriti just diiselmootoriga sõidukitest eralduv gaas, on tervisele väga ohtlik. Liiga palju lämmastikdioksiidi õhus suurendab eriti just laste seas astma, allergiate ja diabeedi riski. Lisaks on sellel gaasil kahjulik mõju kognitiivsele arengule.
Nende meetmete tulemusena seisab tervelt kaks kooli kolmest silmitsi keskpärase kuni halva õhukvaliteediga. Need tulemused saadi kasutades vastuvõetava kvaliteediga õhu piirväärtusena väärtust 20 μg/m3. Viies koolis oli kontsentratsioon isegi üle Euroopa piirnormi , mis on 40 μg/m3.
Süüdi on liiklus
Greenpeace’i tellimusel uurimist läbi viinud Hollandi agentuuri BuroBlauw sõnul on koolide õhusaaste peamine süüdlane autoliiklus. Näiteks linnakoolide üldine õhukvaliteet on halvem kui maakoolides. Sellegipoolest registreerite mõnedes maakoolides, mis asuvad kitsastel kõrghoonetega ääristatud tänavatel („linnakanjonites“) kõrgemad näidud kui linnakoolides, mis ei asu linnakanjonites.
Koolid pole ainsad kohad, kus lapsed peavad saastunud õhuga kokku puutuma. Antwerpeni aktivistide grupp StRaten-Generaal tegi Flaami ametlike õhukvaliteedi andmete põhjal kokkuvõtte olukorrast koolides, samuti lasteaedades, suvistes päevalaagrites ja spordiväljakutel. See uuring – milles kasutati samuti piirväärtust 20 μg/m3 – näitab, et ligikaudu kolmandikus neist kohtadest on halva kvaliteediga õhk.
Nende kahe uuringu tulemused on jahmatavad. Lämmastikdioksiidi kontsentratsioon pole kõrge mitte ainult suurtes linnapiirkondades, vaid ka kohtades, kus võiks eeldada paremat õhukvaliteeti. Flaami kanali Éen programmi Pano reportaaž on võimaldanud Flandrial probleemist täielikult aru saada.
Meeleavaldused ja poliitilised meetmed
Brüsselis ja Flandrias on vanemad ja lapsed juba mitu korda tänavatele tulnud, et nõuda koolide õhukvaliteedi parandamist. Tõepoolest, lihavõttepühade viimasel päeval osales kampaanias üle neljakümne kooli. Meeleavaldajad blokeerisid tänavad ja väljendasid oma kaebusi respiraatorite ja plakatitega, millel olid sellised loosungid nagu „Ma lämbun“ ja „Andke mulle õhku“. Olles väsinud „pikkadest haisvatest ummikutest“ koolide juures, kutsusid nad poliitikuid vastutust võtma.
Flaami keskkonnaminister Joke Schauvliege tunnistab, et midagi on vaja ette võtta. Päevalehes De Morgen märgib ta, et „diisli kasutusest eemaldamine“ ja madala heitgaasitasemega tsoonid on parimad lühiajalised lahendused. Ministri sõnul on suur tähtsus ka väikesemahulistel ja kohalikel algatustel. Tegevusrühmad peavad seda aga ebapiisavaks. Nad rõhutavad vajadust integreeritud lähenemisviisi järele ja on seisukohal, et tundlike objektide, näiteks koolide paigutamine tiheda liiklusega teede lähedusse tuleks peatada.
Olles kindlalt otsustanud neid nõudmisi arvesse võtta, on Antwerpen esimene Flaami linn, mis enne uutele koolidele ja päevakeskustele lubade andmist uurib õhukvaliteeti.
Õhukvaliteet koolis: Mida ma teha saan?
On ütlematagi selge, et õhk, mida teie lapsed hingavad, sõltub teie valitud kooli asukohast. Valikuvõimalused on aga kahjuks sageli piiratud pikkade ootejärjekordade tõttu linnas ja vähese koolide arvu tõttu külades.
Mida peaksin tegema? Esiteks vältige probleemi süvenemist, näiteks püüdke oma lapsi kooli mitte viia. Mõõtmised näitavad, et päevadel, mil tunde ei toimu (ja kui vanemad jätavad auto garaaži), sisaldab õhk vähem NO2-te.
Kuid ka koolid jagavad vastutust. Selle kohustuse paremaks täitmiseks võiksid nad investeerida ventilatsioonisüsteemidesse ja/või säästvatesse õhk-õhk soojuspumpadesse, mis on mõeldud mitte ainult kütmiseks ja jahutamiseks, vaid ka siseõhu puhastamiseks.
